Kaljo Kiisk 100 Tartu Elektriteatris

5. detsembril Tartu Elektriteatris.

16:00 "Saja aasta pärast mais" (1986)

filmile järgneb vestlus Mari-Leen Tammela, Arnold Sinisalu ja Tiina Lokiga

“Saja aasta pärast mais” oli film, mis valmis tänases vaates üsna kohatul ajal - vahetult enne nõukogude impeeriumi lõppu, laulva revolutsiooni eel. Romantiline kommunistlik kangelane sai olla sel hetkel kõike muud kui vaatajaid erutav tegelane. Kas film nõukogude võimude poolt märtristaatusesse tõstetud elulutselise riigikukutaja elust oli kompromissialti kohandumise meistriklass või strateegiline möödalask?

Siiski on tegemist eesti filmiloo ühe huvitavama teosega. Mati Undi stsenaariumis on koos faktid ja legendid, tõepära ja oletatav, dokumentaalne ja mänguline, reaalsus ja fantaasia. Jüri Krjukovi Kingissepa-tõlgendamisest oldi vaimustuses . Häid osatäitmisi oli teisigi. Filmi- ja teatrikriitik Andres Laasik on arvanud: „Hoolimata teema tõttu ligi hiilivatest poliitilise angažeerituse kahtlustest on filmi „Saja aasta pärast mais“ nagu ka „Surma hinda küsi surnutelt“ käsikirjad eesti filmistsenaristika kullafondi kuuluvad teosed, mille kunstitaset on tänapäevalgi raske ületada.“ arvas filmi- ja teatrikriiti Andres Laasik.

Mida arvata sellest kõigest tänasel päeval, selles aitavad pärast filmi selgust luua toimetaja Tiina Lokk, ajaloolane Mari-Leen Tammela ja endine kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu.

19:00 "Nipernaadi" (1983)

filmile järgneb vestlus Tiina Lokiga

Tartu Elektriteatris toimuvatel vestlusõhtutel keskendutakse Kiisa loomingule ja tema valikutele ajaloolistest teemadest rääkimisel. 5. detsembril linastub Mati Undi stsenaariumi põhjal valminud linalugu kommunist Viktor Kingissepa viimastest elupäevadest, “Saja aasta pärast mais”. Filmi aitavad lahti mõtestada selle toimetaja Tiina Lokk, ajaloolane Mari-Leen Tammela ja endine kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu. Samal päeval on ekraanil ka armastatud “Nipernaadi”, mille saamisloost räägime Tiina Lokiga. 6. detsembril jõuab Elektriteatri ekraanile metsavendadest ja nende vastasest võitlusest rääkiv „Metskannikesed“, mille ajaloolist tausta aitab pärast seanssi avada ajaloolane Pearu Kuusk. Samal päeval linastub veel viimane Kiisa Tallinfilmis valminud töö „Regina“, mida analüüsivad semiootik Katre Pärn ja kirjandusteadlane Johanna Ross.

6. detsembril Tartu Elektriteatris

14:00 "Metskannikesed" (1980)

filmile järgneb vestlus Pearu Kuusega

Metsavendadest ja NKVDlastest rääkiv “Metskannikesed” on film millega seonduvad mõned paradoksaalsed faktid Kaljo Kiisa elust. Saksa sõjaväes teeninud mees sai selle eest NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) preemia - filmi tunnustati kui julgeolekuorganite ja piirivalvevägede tööle pühendatud teost. Pärast “Hullumeelsuse” keelamist pikalt loomingulises surutises viibinud Kiisk sai ”Metskannikesi” tehes tagasi omamaoodi vaimse vormi ja hingelise tasakaalu. Kas ja kui tõepärane on aga toimunu kujutamine ja milline on filmi ajalooline taust, sellest aitab peale filmi aru saada ajaloolane Pearu Kuusk.
17:00 "Regina" (1990)

"Regina"aluseks on A. Beekmani omal ajal kõvasti laineid löönud romaan "Valikuvõimalus", mis mõjutas tervet põlvkonda naisi, kuna esitas väljakutse senisele abielumudelile. Kuidas vaadata aga asjadele praegu, selles aitavad pärast seanssi selgust luua semiootik Katre Pärn ja kirjandusteadlane Johanna Ross.