Fotod on kasutusel valdajate loal ning pärinevad Eesti Filmi Andmebaasist. "Siin me oleme" foto: Enn Putnik. "Mandariinid" ja "Risttuules" fotod: Allfilm

 

In memoriam Roman Baskin

25. XII 1954 – 13. IX 2018 

Pärast rasket haigust on lahkunud näitleja ja lavastaja Roman Baskin.

Roman Baskin sündis 25. detsembril 1954 Tallinnas, näitlejate Ita Everi ja Eino Baskini pojana. Ta lõpetas 1973. aastal Tallinna 21. Keskkooli ja 1980. aastal TRK lavakunstikateedri IX lennu (juh. Merle Karusoo). Aastatel 1980–1992 töötas ta Vanalinnastuudios näitleja ja lavastajana, 1992–2001 vabakutselisena, 2001–2003 Vanalinnastuudios pealavastajana. 2003. aastal asutas ta koos Üllar Saaremäega MTÜ Kell Kümme, millest võrsus samanimeline projektiteater, kus Roman Baskin lavastas ja mängis elu lõpuni. Peale selle andis ta režiiloenguid Eesti Kunstiakadeemias ja Berliini Kunstide Akadeemias, õpetas näitlejatööd Balti Filmi- ja Meediakoolis.

1987. aastal tunnustati Roman Baskinit Ants Lauteri nimelise näitlejapreemiaga. 2018. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia näitekunsti valdkonnas ja Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Roman Baskin oli ainulaadse sarmiga näitleja, tundlik ja intelligentne tragikoomik. Vanalinnastuudios mängis ta värvikaid klassikarolle: Tarelkinit Suhhovo-Kobõlini „Toimikus“ (1982), Hlestakovi Gogoli „Revidendis“ (1987). Samuti palju säravaid komöödiarolle, eredalt on meeles kurvasilmne elukunstnik Claude Masure Magnier’ komöödias „Unerohi“ (1985).

Roman Baskini tähtrolliks oli kirglik armastaja, filosoof ja poeet Cyrano Rostand’i heroilises värsskomöödias „Cyrano de Bergerac“ (lav. Eino Baskin, 1986 Vanalinnastuudios). Näitlejapartnerluse absoluutse pidupäevana jääb teatriajalukku Roman Baskini ja Ain Lutsepa koosmäng Mrożeki „Emigrantides“ (1989 Vanalinnastuudios), Kõivu „Filosoofipäevas“ (1994 Draamateatris), Kivastiku „Sõduris“ (2007 R.A.A.A.M.-is).

Shakespeare’i tragöödiates mängis Roman Baskin kordumatu väega Jagot „Othellos“ (lav. Mikk Mikiver, 1994 Rakvere Teatris) ja Claudiust „Hamletis“ (lav. Lembit Peterson, 2003 Theatrumis). Hästi haakus tema loomelaadiga paradokslev irvhammas Shaw: ta lavastas „Südamete murdumise maja“ ja mängis kapten Shotoveri (2003 Draamateatris); lavastas „Mesalliansi“ ja mängis John Tarletoni (2012, Kell Kümme). Osatäitmistest filmis meenuvad veel viimastena Paul „Perekonnavaledes“ (2016) ja Raivo „Minu näoga onus“ (2017).

Lavastajana oli Roman Baskin sama žanriülene kui näitlejana. Eriliselt sobis tema vaimuilmaga absurdihoovusest kantud ja eksistentsiaalseid küsimusi vaagiv väärtdramaturgia: Dürrenmatti „Füüsikud“ (1981 Vanalinnastuudios), Molnári „Liilia“ (1985 Rakvere Teatris), Stoppardi „Rosencrantz ja Guildenstern on surnud“ (1989 Noorsooteatris), Dumas’ ja Sartre’i „Edmund Kean“ (1995 Endlas) jpt. Komöödiarepertuaari valis ta maitsekaid, mitmekihiliselt inimsuhteid lahkavaid lavatekste. Üks tema lemmikautor oli Alan Ayckbourn, kelle loomingust lavastas ta üheksa näidendit. Eesti komöödiakirjanikest oli tal üks hingamine Toomas Kalliga: ühistöös valmis viis teatrinäidendit, film „Rahu tänav“ ja kordumatu nähtusena meie telemaastikul ülivaimukas seriaal „M Klubi“ (1996–1999).  

Roman Baskinit paelusid jõulised draamad ja tragöödiad. Kirgliku isikupäraga lavastused olid O’Neilli „Iha jalakate all“ (2010) ja Strindbergi „Preili Julie“ (2013), eriti aga tugeva kontseptsiooniga poliitilise võimudraamana lavastatud Shakespeare’i „Hamlet“ (2013), mõttekaaslase Üllar Saaremäega nimiosas.

Roman Baskinile oli teatriveri sündides kaasa antud, aga kogu elu tahtis ta teha ka filme. Õnnestunud debüüt oli 1988. aastal lühimängufilm „Vernanda“ (Arvo Valtoni novellist „Vernanda leib“). 1991. aastal valminud aegumatult allegooriline „Rahu tänav“ (stsenarist Toomas Kall) pälvis rahvusvahelist tähelepanu ja auhindu. 2006. aastal jõudis ekraanile must komöödia „Vana daami visiit“ (Friedrich Dürrenmatti näidendi ainetel), kus põlistanud uhke plejaad eesti näitlejaid, peaosades Ita Ever ja Aarne Üksküla. Mitu väärt filmiideed jäi paraku teostamata ja seda mitte Roman Baskini enda tõttu.

Tema lavastustest teleteatris on säravaim „Tema majesteet komödiant“ (1983), Jüri Järvetiga võrratus Käbirlinski rollis. 

On sügavalt sümboolne, et Roman Baskini üheks viimaseks lavastuseks jääb Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“ Estonias (2017). Roman Baskinit paelus muusikateater, üldse hea muusika, klassika ja džäss. Lavastus on väärikas kingitus 100-aastasele Eesti Vabariigile. Laur Lomperi libreto sisaldab järjepidevust Jaan Kruusvalli näidendiga, mille Mikk Mikiver lavastas 1983. aastal Draamateatris, peaosades Ita Ever ja Rein Aren. Nüüd mängib Ita Ever ooperis vanaema Annat, kes hoiab mälu ja kaitseb kodu. Baskini kõige viimaseks lavastuseks jääb aga Bagnoldi „Kriidiaed“ (2018 Draamateatris), peaosas Ita Ever.

Roman Baskini loome- ja mõttelaadis on alati olnud määrav teatrikunsti järjepidevuse tajumine. Tema jaoks oli täiesti konkreetne sisu Voldemar Panso lausel, mida ta meelsasti tsiteeris: „Talent on ainult lubakiri, mis lubab sul astuda tuppa, kus istuvad meistrid.“ 
Nüüd astub Roman Baskin üle läve, kus meistrid ootavad. Meie, kes oleme veel siinpool, tunneme temast puudust.

Sügav kaastunne ema Ita Everile, lastele, perekonnale.     

Eesti Lavastajate Liit 
Eesti Näitlejate Liit Eesti Teatriliit 
Eesti Etendusasutuste Liit 
Eesti Kinoliit 
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool 
Eesti Rahvusringhääling 
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium Eesti Draamateater 
Endla Teater 
Kuressaare Linnateater 
NUKU 
R.A.A.A.M. 
Rahvusooper Estonia 
Rakvere Teater 
Tallinna Linnateater 
Teater NO99 
Teater Vanemuine 
Theatrum 
Ugala Teater 
Vaba Lava 
Vana Baskini Teater 
Vene Teater 

Roman Baskini ärasaatmine toimub laupäeval, 22. septembril kl 12 Lillepaviljonis, millele järgneb muldasängitamine Metsakalmistul perekonna hauaplatsil.

UUDISED

LINDA ARONSONI MEISTRIKLASS (inglise keeles) BFMis

12.-13. oktoober 2018 kell 10-17

Kui 1990ndatel ja 2000ndate alguses tegid stsenaristikaõpetuses endiselt ilma kolmeaktilise struktuuri gurud, siis viimasel kümnendil on väga teravalt kerkinud esile vajadus uut tüüpi teooriate ja väljaõppe järele. Stuudiod, levitajad, televisioonid, aga esmajärjekorras publik on hakanud ootama hoopis keerukama ülesehitusega lugusid ning uue ajastu looõpetuse juhtivaks eksperdiks maailmas on tõusnud LINDA ARONSON - stsenarist, toimetaja ja filmiteoreetik. Linda Aronson on analüüsinud sadu ebakonventsionaalseid filme ning koostanud esimesena maailmas tugeva raamistiku ning põhjaliku juhendi sellist tüüpi stsenaariumi kirjutamiseks, mille jaoks lineaarne kolmeaktiline struktuur jääb piiravaks või ebapiisavaks.  

Ta toob oma õpetuses välja kuus mittelineaarset/multinarratiivset stsenaariumivormi: Flashback, TandemSequentialMultiple ProtagonistDouble Journey ja Fractured Tandem. Ta on loonud mustrid, kuidas iga vorm jagab, lõhestab, paljundab või kärbib stsenaariumi ülesehitust ning kuidas see suhtestub mh ka kolmeaktilise struktuuriga. Ta on loonud kõigile kuuele vormile praktilised juhtnöörid ning kasutab näidetena ligi 80 mängufilmi, mille nimekiri pidevalt vaheldub. Oma õpetuses puudutab ta ka telesarjade stsenaristikat ning tema teooriaid kasutavad uue generatsiooni videomängude stsenaristid.  

Linda Aronson on avaldanud mitmeid ülimenukaid stsenaristikaraamatuid („The 21st Century Screenplay“, „Screenwriting Updated: New and Conventional Ways of Writing for the Screen“, „Television Writing: The Ground Rules of writing sitcom, serials and series“ jt) ning tema meistriklassid on oodatud terves maailmas.

Tallinna meistriklass on mõeldud stsenaristidele, kirjanikele, režissööridele, produtsentidele, mängude loojatele, monteerijatele, teatridramaturgidele- ja lavastajatele, kriitikutele ning edasijõudnud filmi- ja teatritudengitele.

Kursuse hind:

 Osalustasu 250 eurot + km                                                     Kinoliidu liikmele 200 eurot + km                                          tudengid 75 eurot + km

Registreerumine: katrin.kuusik@tlu.ee, Märgusõna: Linda Aronson

Koolitust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond loomemajanduse arenduskeskuse Creative Gate projekti raames

Toetajad: Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond, BFM/Tallinna Ülikool, Eesti Kinoliit.

LINDA ARONSON`S SCREENWRITING MASTER CLASS

Masters of the three-act structure ruled the world of scriptwriting in the 1990s and early 2000s, but the last decade has seen a rising demand for new types of theories and practice. Studios, distributors, televisions, and especially the audience, expect to see stories with a much more complicated structure. In this new age, the leading expert in story-telling is LINDA ARONSON – a scriptwriter, editor and film theorist. Linda has analysed hundreds of unconventional movies and she is the first in the world to have developed a distinct framework and a thorough guide for writing a script that goes beyond the boundaries of the three-act structure.

In her teachings, she distinguishes between six non-linear/parallel narrative forms of script: Flashback, Tandem, Sequential, Multiple Protagonist, Double Journey and Fractured Tandem. She has created patterns that show how each form divides, splits, multiplies or cuts down the structure of the script and how these methods interact with the three-act structure. She has developed practical guidelines for all six forms and uses an ever-changing list of nearly 80 movies as examples. In her work she also touches upon scriptwriting for TV shows and her theories are used by video games scriptwriters of the new generation.

Linda Aronson has published many extremely successful books on scriptwriting (The 21st Century Screenplay, Screenwriting Updated: New and Conventional Ways of Writing for the Screen, Television Writing: The Ground Rules of Writing Sitcoms, Serials and Series, and others) and her master classes are anticipated all over the world.

The Tallinn master class is aimed at scriptwriters, writers, game developers, film directors, producers, editors, playwrights and stage directors, critics and the more advanced film and theatre students.

Price:

 250 € + VAT                                                                           Members of The Estonian Filmmakers Union 200 € + VAT   students 75 € + VAT

More information and registration: katrin.kuusik@tlu.ee, Keyword: Linda Aronson

The training is funded by the European Regional Development Fund through the Creative Gate project.

Supporters: European Regional Development Fund, BFM/ Tallinn University, Estonian Filmmakers Union.


ROBERT MARCHANDI CHARACTER BASED IMPROVISATION TÖÖTUBA TAAS SEPTEMBRIS TALLINNAS

Pärast kahte edukat töötuba Tallinnas novembris 2017 ja veebruaris 2018, tuleb režissöör Robert Marchand taas Eestisse. 
Seekord toimub CBI töötuba Tallinnas  21.- 25. septembril 2018.
Registreerimine on alanud!

Kui soovid end töötuppa registreerida, palun saada meile hiljemalt 19. augustiks 2018 oma CV ingise keeles, foto ja lühike selgitus (ka inglise keeles), kus kirjeldad, miks soovid töötoas osaleda. 

E-mail: cbitallinn@gmail.com 
Kontakt: Katrin Maimik (t: +37256502721)
Töötoa hind: 650 EUR (sisaldab käibemaksu).
Varajane registreerumine (enne 31. maid 2018) 600 EUR (sisaldab käibemaksu).

Töötuba on inglise ja eesti keeles.

Tutvustuseks:
Character Based Improvisation töötuba / eesti ja inglise keeles
Juhendaja: Robert Marchand

Intensiivne töötuba professionaalsetele näitlejatele, režissööridele ja stsenaristidele. Töötuba keskendub tegelaskuju-kesksele improvisatsiooni protsessile (Character Based Improvisation Process - CBI), mis põhineb “elatud reaalsusel”. CBI uurib tegelaskuju emotsionaalset ja psühholoogilist seisundit läbi mitmete erinevate olukordade. Selle protsessi looja ning tuntuim kasutaja on briti režissöör Mike Leigh (“Naked”, “Happy Go Lucky”, “Secrets and Lies”). CBI aitab luua detailseid, kompleksseid ja ehedaid tegelaskujusid. Meetodit saab edukalt kasutada üksikisiku- ja grupistseenides, töötamisel valmis stsenaariumitega ning ka improviseeritud draamas.

> Näitlejad saavad suurepärased tööriistad, et anda sügavust ja komplekssust oma esitusele ning läheneda tekstidele ja stsenaariumitele uudse nurga alt. CBI meetod on ka väga hea abimees tegelaskuju ettevalmistamisel castinguks.

> Režissöörid ja stsenaristid õpivad seda protsessi kasutades lähenema stsenaariumi arendamisele tegelaskuju keskselt ning kasutama “ootamatuid olukordi” kui dramaatilist abivahendit. CBI aitab režissööridel mõista, mida teeb näitleja ning arendada lugu vastavalt sellele.

Robert Marchand on enam kui 25-aastase kogemusega auhinnatud Austraalia filmirežissöör ja õppejõud. Ta on saanud arvukaid auhindu, sh neli Austraalia Filmiinstituudi auhinda. Marchand on Austraalia juhtiv CBI ekspert. 1993. aastal alustas ta CBI protsessi õpetamist Austraalia Riiklikus Filmi- ja Televisiooniakadeemias. Ta on juhendanud enam kui 100 CBI töötuba näitlejatele, režissööridele ja autoritele Austraalias, Uus-Meremaal, Vietnamis ja Euroopas.

Töötoast lähemalt

CBI töötoas saab osaleda maksimaalselt 10 näitlejat ja 5 režissööri. Tänu sellele saab Robert pühendada individuaalset tähelepanu igale osalejale. Enne töötoa algust arutab Robert iga näitlejaga läbi, millise tegelaskuju näitleja luua võiks või kuidas juba olemasolevat tegelaskuju põhjalikumalt välja arendada.

Esimesel päeval antakse ülevaade CBI protsessist tervikuna, arutatakse peamisi reegleid tegelaskuju loomise juures ning näitejad alustavad tööd oma tegelaskujude väljaarendamisega. Teine päev algab baas-improvisatsioonidega, mis ehitavad tugeva vundamendi järgmisteks päevadeks. Detailselt uuritakse tegelaskuju tausta ja tähtsaid inimsuhteid. Kolmandal ja neljandal päeval veedavad näitlejad juba palju pikemat aega “karakteris”, tundes seda, kuidas nende tegelaskuju võtab vastu väljakutseid, saab hakkama moraalsete dilemmade, traumade ja teiste eluliste kogemustega. Viimasel töötoa päeval juhitakse need arengud dramaatilise kõrgpunktini. Sellele järgneb töötoa kogemuste kokkuvõte ja tagasiside.


cbiactorworkshops.com
facebook.com/CBIBerlin


BALTIJOS BANGA FILMIFESTIVAL KUTSUB NIDALE

The 10th Baltic Wave anniversary edition is inevitable – it will roll across Nida, just as it does every year, at the end of the summer. It will welcome all those who missed the films by our greatest directors when they were shown in the big cities, and offer the opportunity to enjoy them in the evenings – truly for the last time at the old Agila. As always, the opening of the Festival will take place on 23 August – the commemoration day of the Baltic Way.

The Festival will feature a series of new additions, including the first edition of the Baltic Cinema and TV Forum held in the framework of the Festival program and intended for creators working in film and TV industries; participants will include representatives of different cinema, television and other visual media from Lithuania, Latvia and Estonia. They will share their experience, relevant information, ideas how to invigorate and strengthen mutually-beneficial cooperation between filmmakers, TV program managers and producers for the benefit of the filmgoers and TV audiences of all the Baltic States.

The Festival will offer cinema fans two professional discussions about the peculiarities of genre films. One of them will be dedicated to documentaries – probably the strongest genre in Lithuanian filmmaking. Moderated by the film critic Rasa Paukštytė, the panel will be joined by the most prominent Lithuanian documentary cinema directors. The second discussion that will follow immediately after the screening of the Latvian film Grandpa more Dangerous than Computer; representatives of Latvian cinema will share their insights into how and why the genre of feature films for children and the whole family are now particularly popular in Latvia.

Lisainfo: http://www.baltijosbanga.lt/2018/

Programm: http://www.baltijosbanga.lt/2018/program


EESTI KINOLIIDU MANIFEST ilmus Müürilehes 27. jaanuaril 2017

Kes me oleme? Miks me koos oleme? Mida saame koos muuta? Me ei saa istuda maha ja seda endilt mitte küsida.

Eesti Kinoliidul täitub 2017. aastal 55 tegutsemisaastat. Järjepidevalt on kantud endas kodumaise filmikunsti edendamise ja rahvusliku filmikultuuri säilitamise vaimu. Oleme jõudnud väärikasse ikka ning peame oma põhimõtteid siiani au sees. On loomulik, et poole sajandi jooksul muutuvad ühiskondlikud väärtused ja normid. Nii peame ka meie liiduna oma sihte korrastama; vastama ikka uuesti küsimusele, kes me oleme...

Lähemalt https://www.muurileht.ee/eesti-kinoliidu-manifest/


 
 
 

ÕNNITLEME sünnipäeval!

 


SEPTEMBER 2018

 

Kõusaar, Kadri                      08.09.1980

Teinemaa, Sulev                   10.09.1947

Ahi, Aarne                             11.09.1943          75

Veetamm, Karolina               11.09.1990

Jakovlev, Valter                     12.09.1985

Kitkas, Mai                             12.09.1938          80   

Maran, Rein                           13.09.1931

Svirgsden, Kristjan                13.09.1954

Kärk, Lauri                             14.09.1954

Heidmets, Rao                      15.09.1956

Kliimand, Volmer                   16.09.1984

Tamberg, Eugen                   18.09.1954

Mikker, Meelis                       20.09.1986

Feldmanis, Andris                 21.09.1982

Gramakovski, Eva-Maria       21.09.1978

Uibo, Kersti                            22.09.1956

Matsukevits, Andzei              23.09.1987

Supin, Dorian                         25.09.1948          70

Tasuja, Tambet                       25.09.1978

Lotman, Elen                          25.09.1981

Viro, Nona                              26.09.1963          55

Tääker, Doris                          27.09.1991

Lintrop, Hannes                     28.09.1958          60

Nettan, Rein                           28.09.1963          55