UUDISED

 

EESTI KINOLIIDU MANIFEST ilmus Müürilehes 27. jaanuaril 2017

Kes me oleme? Miks me koos oleme? Mida saame koos muuta? Me ei saa istuda maha ja seda endilt mitte küsida.

Eesti Kinoliidul täitub 2017. aastal 55 tegutsemisaastat. Järjepidevalt on kantud endas kodumaise filmikunsti edendamise ja rahvusliku filmikultuuri säilitamise vaimu. Oleme jõudnud väärikasse ikka ning peame oma põhimõtteid siiani au sees. On loomulik, et poole sajandi jooksul muutuvad ühiskondlikud väärtused ja normid. Nii peame ka meie liiduna oma sihte korrastama; vastama ikka uuesti küsimusele, kes me oleme...

Lähemalt https://www.muurileht.ee/eesti-kinoliidu-manifest/


EESTI LÜHIFILMID OSALEVAD ESIMEST KORDA RAHVUSVAHELISE CLERMONT-FERRANDI LÜHIFILMIFESTIVALIDE FILMITURUL. 

Filmituru eesmärk on rahvusvahelistele filmifestivalidele, agentuuridele, telekanalitele jms. tutvustada uusi lühifilme. 
eesti lühifilmi keskus shortest koostöös eesti filmi instituudiga esitleb turulinastusel kaheksat lühifilmi. 

Tänu internetile muutuvad lühifilmid maailmas järjest populaarsemaks, kuid seni veel on nende peamiseks väljundiks festivalid. Sellest tulenevalt on oluline leida lühifilmidele maksimaalselt kõlapinda.

Eesti-Soome lühianimatsioon "Penelope" osaleb homme algaval Clermont-Ferrandi, maailma prestiižikama lühifilmide festivali online võistlusprogrammi finaalis.  Film on Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonna lõpetaja Heta Jäälinoja magistritöö,  juhendaja oli Priit Pärn.

Filmi võiduks on kõigil võimalik anda oma panus, vaadates ja hääletades filmi 10. veebruarini SIIT

Rahvusvaheline Clermont-Ferrandi lühifilmifestival on maailma suurim omataoline ning Cannes'i järel suuruselt teine filmifestival Prantsusmaal.

Eelmisel aastal külastas linastusi näiteks ca. 163000 vaatajat


KINOMAJA FILMITEISIPÄEVAD ALUSTAVAD PRIIT PÄRNAGA

Kinoliidu 55 sünnipäeva puhul avatakse Kinomaja uksed publikule, sest alates 21. veebruarist hakkavad Kinomajas taas toimuma FilmiTeisipäevad. Kord nädalas toimuv llinastussari annab ülevaate mõne kodumaise filmitegija loomingust. Programmi valitud eesti filmi suurkuju(de)le on pühendatud 4 seanssi / 4 teisipäeva, mille käigus saab näha asjatundjate poolt kureeritud filmivalikut. Seansile järgneb modereeritud vestlus filmikunstniku endaga.
 
FilmiTeisipäevad alustavad hinnatud animafilmirežissööri Priit Pärna retrospektiiviga. Tema filmid räägivad läbi iseloomuliku huumoriprisma ühiskonnast, ajaloost, kultuurist ja ka tema oma eluloost. Pärna mahukas ja mitmeplaaniline looming on temaatiliselt jagatud neljaks kinoõhtuks.
21. veebruar kell 19
1. NÕUKA AEG + LÜHIKAD (35 mm.) / moderaator Andreas Trossek

28. veebruar kell 19
2. PÄRNA TÄISPIKK / moderaator Mari Laaniste

7. märts kell 19
3. PRIIT JA OLGA  moderaator Andra Teede

14. märts kell 19
4. MUUTUNUD MAAILM + REKLAAMID  moderaator Olav Osolin
 
Järgmised FilmiTeisipäevad toimuvad kevadel ja siis on fookuses olulised naised eesti kinolinal.

FILMIÕHTU: ENERGIATÖÖSTUS KESET LOODUST -
ANNA GAVROVSKI DOKUMENTAALFILM "SÄDEMETE JÕED".

7. veebruaril kell 19.00 Kinomajas

Kas hüdroenergia on jätkusuutlik? Kuidas investeeritakse Euroopa maksumaksjate raha? Kumb on kõrgem, kas Gruusia kõige kõrgem tamm või Oleviste kiriku torn? Millega tegeleb endine Gruusia staarjalgpallur?

Kui vähemalt üks neist küsimustest pani hetkeks mõtlema, on põhjust tulla 7. veebruaril Kinomajja filmi vaatama! Näitame suurel ekraanil dokumentaalfilmi „Sädemete jõed“ ning jätame aega ka selleks, et filmis nähtu üle koos autor Anna Gavronskiga arutleda.

Film räägib Gruusia keskkonnaaktivisti Dato Chipashvili silme läbi loo Gruusia hüdroelektrijaamade probleemidest. Kuna tasases väikese hüdroenergia potentsiaaliga Eestis puudub otsene kokkupuude hüdroenergiaga, ei suuda me ka pahatihti hoomata sellega kaasnevaid probleeme. Kõnealune film pakub selle mõistmiseks häid võimalusi.

Film valmis MTÜ Mondo kaasabil ning linastus osana dokumentaalfilmide sarjast „Meie maailm“ ETV ekraanil. Oma panuse filmi valmimisse andis ka Eesti Roheline Liikumine, kes toetab Gruusia aktiviste nende võitluses.

Sissepääs on kõigile TASUTA.


VÕIMALUS KÜLASTADA SULEV KEEDUSE LAVASTUST "SOMNAMBUUL" RAKVERE TEATRIBUSSIGA.


Tegemist on ühe lavastusega, mille üle on Rakvere teater väga uhke ning on saanud head tagasisidet erinevatelt teatri- ja kultuurivaldkonna inimestelt, näiteks  Reet Weidebaumi sõnul võib kirjeldada lavastust sõnadega : hõrk, täpsed tempod, peened näitlejatööd, üllatused ning  Madli Pesti jaoks kuulub "Somnambuul" lavastuste hulka, mis ei unune kohe pärast teatrist lahkumist, vaid meenub veel nädalaid ja kuid hiljem, jääb vaataja sisse urgitsema. 
"Somnambuul", mis põhineb Sulev Keeduse ja Madis Kõivu samanimelise filmi  käsikirjal. Teatrisse soovis ta lavastust tuua eelkõige seetõttu,et filmis kadus rõhk inimestelt, olulisemaks said sümbolid. Nii mõnedki Kõivuga kirjutatud dialoogid jäid filmist välja ja ei saanud sellist tähelepanu, nagu ta lootis. Nüüd sai ta laval pühenduda peaosalisele Eetlale (Anneli Rahkema) ja tema hingeelule. 
Teatribuss "Somnambuulile" väljub 9. ja 10. veebruaril kell 17 Draamateatri kõrvalt!
 
Selleks, et seda lavastust näha, tuleb Rakvere teatri kassa kaudu või otse Piletimaailmast lunastada bussipaketi pilet hinnaga 17 €. See sisaldab transporti Tallinn-Rakvere-Tallinn ja teatripiletit. 
 
Lisainfo lavastuse kohta: 
http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/somnambuul/

Mare Raidma Filmikostüümide näitus "Kavandilt Kaamera Ette". 

AVAMINE Laupäeval 14. jaanuaril 2017 kell 16.00 Tõstamaa Kinokeldris.

Palju Õnne TRIIN RUUMET!

"Päevad mis ajasid segadusse" valiti Eesti Filmiajakirjanike Ühingu poolt 2016. aasta parimaks Eesti filmiks.

EFÜ aasta filmi auhind on Eesti Vabariigi iseseisvusaja vanim filmiauhind, mis anti esmakordselt välja 1994. aastal. Alates 2005. aastast on auhinnaks Neitsi Maali nimeline pronkskuju, mille autoriks on Priit Tender. Preemiaraha 2000 eurot paneb välja Olympic Casino AS, kes on EFÜ aasta filmi sponsoriks 2003. aastast. Lisaks annab EFÜ iga-aastaselt välja 1000-eurose preemia parimale fimiajakirjanikule viimase aasta jooksul tehtud töö eest. Selle pälvis Maria Ulfsak Šeripova.


KIRJASTUS KULTUURILEHT ANDIS VÄLJA ENN SÄDE FILMIKIRJUTISTE RAAMATU

Rohkete fotodega illustreeritud 464-leheküljeline filmijuttude raamat pealkirjaga „Säde filmist. Lood Eesti filmimetsadest” on valik ajalehtedes Sirp ja Postimees ning ajakirjas Teater.Muusika.Kino. viimase kümnendi jooksul ilmunud kirjutistest. Aga on ka lugusid mujalt.

“Mõnikord sai lugu alguse fotost, teinekord mõnest seigast. Ja mõned asjad tuli lihtsalt selgeks rääkida,” ütles Säde, lisades, et raamatu koostamine oli talle kui omamoodi päästeaktsioon. „Ma olen vana mees, ma mäletan sellised asju, mida teised ei tea.”

.

 
 
 

ÕNNITLEME sünnipäeval!

 

Triin Sarapik-Kivi 9 veebruar 50

 

Lembit Blauhut 21 veebruar 65

 


IN MEMORIAM:

JAAN RUUS (23. november 1938 – 30. jaanuar 2017)

Mälestame esmaspäeval lahkunud teenekat filmikriitikut, -ajakirjanikku ja –toimetajat Jaan Ruusi.
Jaan Ruusi peetakse üheks Eesti erudeerituimaks ja silmapaistvamaks filmikriitikuks viimase poole sajandi jooksul, kelle lahkumise järel jääb meie filmiajakirjanduse maastikule korvamatu tühemik. Jaan Ruus oli oma eriala tõeline professionaal. Oma teeneka ja värvika karjääri tunnustusena on ta pälvinud muu hulgas Kultuurkapitali (2005) ja PÖFFi elutööpreemia (2009) ning Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001).
 
23. novembril 1938. aastal Tallinnas sündinud Ruus jõudis karjääri jooksul töötada meelelahutussaadete toimetajana, stuudio Tallinnfilm dokumentaalfilmide ja animafilmide toimetajana, dokumentaalfilmide stsenaristina ning proovis kätt ka režissöörina. 1973-1978 oli ta stuudio Eesti Telefilm toimetaja, stsenaariumide osakonna juhataja ja aastast 1974 ka stsenaariumide toimetuskolleegiumi liige. 1978–1979 töötas ta ajalehe Sirp ja Vasar filmitoimetajana. 1981. aastal sai Ruusist vastloodud ajakirja Teater. Muusika. Kino filmiosakonna toimetaja. Selle ajakirja filmiosakonnas töötas ta aastatel 1981-1988 juhatajana ning 1991-1999 toimetajana. Aastatel 1992–2015 oli Jaan Ruus Eesti Ekspressi filmitoimetaja.
 
Paralleelselt filmitoimetaja tööga tegutses Ruus kogu aeg ka filmikriitikuna. Aastast 1965 on Ruus avaldanud üle kahe tuhande filmikirjutise nii Eesti kui maailmafilmist peamiselt nädalalehes Eesti Ekspress, aga ka ajalehtedes Sirp, Postimees ja ajakirjas Teater. Muusika. Kino. Ruus võttis 1993. aastal esmakordselt Eestis kasutusele filmide hindamise punktisüsteemi, algul filmidele telekanalites, 1997. aastast ka Eestis näidatavatele kinofilmidele. Tema loodud on eestikeelsed terminid ”märulifilm” ja ”kobarkino”.
Lisaks on Ruus kirjutanud teatmeteostele mitmeid ülevaateid Eesti filmikunsti arenguteedest, mh Eesti Nõukogude Entsüklopeedias, ENE uusväljaandes 1987 ja juba iseseisvusajal ilmunud Eesti Entsüklopeedias (2002). Aastatel 1992-2012 koostas ta aastaülevaadet Eesti filmist Londonis ilmuvale rahvusvahelisele aastaraamatule “Variety International Film Guide”. 2013. aastal ilmus Jaan Ruusi raamat „Eesti filmi täheatlas. Intervjuud eesti filmi-, teatri- ja elukunstimeistritega“, mis sisaldab kümneid lugusid värvikate elulugudega kultuuriheerostest, kes muutuvate aegade ja olude kiuste on valitud elukutsele truuks jäänud. Ettevalmistamisel oli mahukas teos Eesti filmi ajaloost.
Alates 1971. aastast oli Ruus Eesti Kinoliidu liige, kus ta töötas juhatuse loomingusekretäri, aseesimehe ning juhatuse esimehena. Eesti Filmi Sihtasutuse ekspertkomisjoni esimehena (1997-1999) oli Ruus riikliku filmirahastuse reeglite üks alusepanijaid. Eesti Filmiajakirjanike Ühingu algataja ja esimehena (1993-1998 ja 1999-2015) on ta koondanud Eesti filmiajakirjandust ja filmikriitikuid. Ühing annab aastast 1993 välja aasta filmi auhinda Neitsi Maali.
 
Ruus on olnud rahvusvahelise filmikriitikute organisatsiooni FIPRESCI žüriis rahvusvahelistel filmifestivalidel Cannes'is, Berliinis, Karlovy Varys ja Mannheimis ning hinnanud võistlusprogrammi filme festivali päevaajakirjas Screen International Cannes'i ja Berliini festivalidel. Aastail 2004-2014 juhtis ta Pimedate Ööde filmifestivali võistlusprogrammi EurAsia.
 

Eesti Filmi Instituut, Eesti Kinoliit, Pimedate Ööde filmifestival, Eesti Filmiajakirjanike Ühing, DocPoint Tallinn, Eesti Dokumentalistide Gild ja Kultuuriministeerium.
Jaan Ruusi ärasaatmine toimub Laupäeval 04.02.2017 kell 13.00 Kaarli Kirikust.
Peale seda on peied Balti Filmi- ja Meediakoolis (aadressil Narva maantee 27, 10120 Tallinn)