UUDISED


PÖFF SHORTS TEEB KUMMARDUSE MATI KÜTILE

Mati Küti retrospektiiv linastub 23. novembril 16.00 Kinomajas. 

Lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts jätkab traditsiooniga tõsta esile Eesti animarežissööride loomingut. Tänavu on fookus seatud vabakutselisele kunstnikule ja animaatorile Mati Kütile.

"Mati Kütt on eesti animatsiooni üks silmapaistvamaid autoreid, kelle filmide kõrge kvaliteet ja sürreaalne sisu on toonud talle tuntust nii kodus kui võõrsil," ütleb PÖFF Shortsi animaprogrammi kunstiline juht Priit Tender.

Retrospektiivi kuus filmi hõlmavad 26 aastat Mati Küti loomingust, alustades Heiki Ernitsa ja Valter Uusbergiga koostöös valminud joonisfilmiga "1+1+1" (1981) ning lõpetades 3D-katsetustega filmis "Substantia stellaris". Küti varasematest teostest linastub ainulaadne saksakeelne allveeooper "Sprott võtmas päikest", mida võib pidada vormilt oluliseks teetähiseks nii Eesti kui maailma animatsioonis.

Mati Kütt on töötanud Tallinnfilmi stuudio joonis- ja nukufilmide osakonnas ja alates 1995. aastast olnud vabakutseline kunstnik. Ta on endine liikumisõpetuse ja eksperimentaalse animatsiooni õppejõud Rocky Mountain College of Art & Designi ülikoolis Denveris ning on Kinoliidu, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

/ERR/


FOTONÄITUS EESTI FILM - KAADRITAGUNE ELU

Pühapäeval, 15. oktoobril avati Tallinnas Eesti foto- ja kinokunsti kajastav näitus "Eesti Film – Kaadritagune Elu". Fotonäitus on kutsutud ellu tähistamaks Eesti Kinoliidu 55. sünnipäeva, eesmärgiga anda edasi kaadritagust atmosfääri ning teha sügav kummardus kõigile filmitegijatele. Vaatajateni jõuavad Eesti kinoklassika kaameratagused kaadrid parimas fotokunsti võtmes. Eksponeeritud on Riina Varoli, Herkki Erich Merila, Andres Teissi, Heikki Leisi, Kaarel Nurki, Tõnu Nooritsa, Viktor Menduneni, Martin Lazarevi, Tõnu Talivee, Patrick Tamme, Vahur Puiki jpt tööd.

Üle saja aasta on Eestis vändatud filme ja sama vana on ka kaameratagune ehk stillfotograafia. Kui filmid jõuavad enamasti suurtele kinoekraanidele, siis kaameratagune jääb varju. Nii jäävad tihti tundmatuks ka inimesed kes kaamerate taga toimetavad ja ühes nendega erilised hetked, mis linateose sünni juurde kuuluvad. Antud näitusega soovime kergitada väheke valget ekraanikangast ja piiluda paksude kardinate vahelt sisse, vaadata ise ja tuua Teieni osa sellest, mis toimub kaamerate taga. Juhtida tähelepanu operaatoritele, režissööridele, filmikunstnikele aga ka kõigile teistele meeskonna liikmetele, kelle töö mängib linateose õnnestumise juures suurt rolli ja kelle töö tulemusena on enam kui saja aasta vältel sündinud Eesti Film.

Näitused jäävad avatuks 15. novembrini.
 


HELLE KARISE AEGUMATU FILM "METSLUIGED" TÄHISTAB JUST FILMI RAAMES OMA 30 JUUBELIT.

Film linastub Just Filmi ja PÖFFi raames 28.november kell 19.00 KINOMAJAS.

Kompromissitu ja otsekohese ütlemisega režissöör Helle Karis on kahtlemata Eesti rahva südamesse jõudnud tänu oma unustamatutele filmidele (“Nukitsamees”, “Karoline hõbelõng”, “Metsluiged”). Tänavu möödub 30 aastat Helle Karise viimase mängufilmi, muinasjuttfilmi “Metsluiged” valmimisest. H.Chr. Anderseni muinasjutu järgi tehtud filmi peab režissöör ise oma loomingu kõige kunstiküpsemaks ja eriliselt südamelähedaseks teoseks. Režissöör Arvo Iho hindab filmi kui väga emotsionaalset teost, mille mõju on täiskasvanulegi võimas. (Tallinnfilmi Kunstinõukogu 26. novembril 1987) Helle Karise “Metsluiged” ei ole jäänud tähelepanuta ka mujal maailmas. Natfilmi Festivali direktori Niels Lind Larseni sõnade järgi on Helle Karis üks väheseid kaasaja filmirezissööre, kes töötab muinasjutufilmiga Hans Christian Anderseni vaimus sügavuti. Filmi on tänaseks levitatud üle kogu Skandinaavia, Euroopa, aga ka Ameerika Ühendriikides ja isegi Hiinas. See kõik ainult kinnitab, et tegu on ajatu filmiga, mida vajavad inimesed ka täna. Filmi “Metsluiged” kohta võib öelda, et see on teatud mõttes dramaatilise lõpuga muinasjutt ka režissööri enda jaoks, jättes sügava jälje tema loojahinge. Film ise aga elab õnnelikult oma iseseisvat filmielu kogu maailmas. „Mõelge minu peale ja ma olen alati teiega,“ lohutab Eliset vendadest noorim, kelle nõgesesärk jäi lõpuni kudumata.

Ilusat lendu luiged!

Sissepääs kõigile tasuta.

Kohal on filmi režissöör, kellega on võimalik peale filmi ka vestelda.

 


KINOLIIDU LIIKMETELE PÖFFIL KINOPILETID SOODUSHINNAGA

Sel aastal on Kinoliidu liikmetel PÖFFi põhiprogrammi raames võimalik kinopileteid soetada soodushinnaga 6 eurot. Soodustus kehtib liikmekaardi ettenäitamisel ning liikmemaksu võlgnevuse puudumisel.


EESTI KINOLIIDU MANIFEST ilmus Müürilehes 27. jaanuaril 2017

Kes me oleme? Miks me koos oleme? Mida saame koos muuta? Me ei saa istuda maha ja seda endilt mitte küsida.

Eesti Kinoliidul täitub 2017. aastal 55 tegutsemisaastat. Järjepidevalt on kantud endas kodumaise filmikunsti edendamise ja rahvusliku filmikultuuri säilitamise vaimu. Oleme jõudnud väärikasse ikka ning peame oma põhimõtteid siiani au sees. On loomulik, et poole sajandi jooksul muutuvad ühiskondlikud väärtused ja normid. Nii peame ka meie liiduna oma sihte korrastama; vastama ikka uuesti küsimusele, kes me oleme...

Lähemalt https://www.muurileht.ee/eesti-kinoliidu-manifest/


Mare Raidma Filmikostüümide näitus "Kavandilt Kaamera Ette". 

AVAMINE Laupäeval 14. jaanuaril 2017 kell 16.00 Tõstamaa Kinokeldris.

 
 
 

ÕNNITLEME sünnipäeval!

 


 

Hardi Volmer      08. 11   60