Euroopa kultuurideklaratsioon

Ühendus Kultuuritahe tervitab Euroopa kultuurideklaratsiooni

Euroopa Liidu vastne ühisdeklaratsioon kuulutab kultuuri Euroopa strateegiliseks prioriteediks.

Vastavale dokumendile, mis kannab pealkirja „Euroopa kultuuri heaks, kultuur Euroopa heaks”, kirjutasid eile Strasbourg´is alla Euroopa Komisjon, Euroopa parlament ja Euroopa Liidu nõukogu.

Tegu on esimese nii kõrgel poliitilisel tasemel vastu võetud kultuuri puudutava avaldusega, mis kehtestab Euroopa kultuuripoliitika põhimõtted ja pikaajalise strateegilise visiooni, kuidas kultuuri prioriseerimiseni jõutakse.

„Loodetavasti aitab see väärtustada kultuuri ja selle tegijate positsiooni ka Eesti ühiskonnas,” ütles vastasutatud ühenduse Kultuuritahe üks esindajatest, Eesti Näitlejate Liidu esimees Reimo Sagor.

Kultuuritahe koondab Eestis tegutsevaid organisatsioone, loomeliite, kultuurisündmuste korraldajaid ja kultuurielu edendajaid.

Ühenduse programmilise seisukoha järgi pole kultuur ainult kultuuritegijate ja -korraldajate asi ja ta soovib, et ka Eesti elu suunavaid poliitikuid ja seadusandjaid kannaks ühine tugev kultuuripoliitiline visioon.

„Meie sõnum on selge ja ühemõtteline: tugev kultuur on omariikluse alus. Kultuuritahe seisab selle eest, et Eesti kultuur oleks kaitstud, nähtav ja strateegiliselt toetatud,” lisas Sagor.

Verivärske kultuurideklaratsiooni aluseks on 2025. aasta Euroopa kultuurikompass, mille töötas välja Euroopa Komisjon ja mille eesmärk on kujundada Euroopa Liidu kultuuripoliitikat.

Deklaratsioonis väljendavad Euroopa Komisjon, Euroopa parlament ja Euroopa Liidu nõukogu oma pühendumust kultuuri tõstmisele Euroopa identiteedi keskmesse, kaitstes kunstnike loomevabadust ja kultuuriinstitutsioonide sõltumatust, edendades kultuurilisi õigusi, parandades kultuuri kättesaadavust ning tagades kultuuritöötajatele õiglased töötingimused ja sotsiaalse kaitse. Lisaks lubatakse suurendada kultuuri- ja loomesektori rahalist toetust ning arendada innovatsiooni.

Kultuuri nimetatakse dokumendis Euroopa Liidu strateegiliseks ressursiks, mis mängib olulist rolli majanduskasvus ja aitab toime tulla tänapäeva keerulise reaalsusega, nagu geopoliitilised ja -majanduslikud pinged, globaalne soojenemine ja keskkonnaseisundi halvenemine, sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus, kiired tehnoloogilised ja demograafilised muutused ning vaimse tervise kriis.

Euroopa Komisjoni volinik Glenn Micallef nimetas ühisdeklaratsiooni Euroopa kultuuri suurpäevaks. „See võttis aega ainult 75 aastat. Esimest korda Euroopa Liidu ajaloos näeme seda, kuidas parlament, nõukogu ja komisjon tulevad kokku ja võtavad vastu ühise poliitilise tahteavalduse kultuuri kohta,” rõhutas ta oma kõnes.

Kultuuri mõju kohta tõi ta ootamatult näite Narvast, mida ta Euroopa päeval külastas – ta nimetas kultuuri esimeseks strateegiliseks kaitseliiniks valede ja propaganda vastu, millega Venemaa üritas tulemuseta teiselt poolt Narva jõge inimesi mõjutada. „Kultuur kaitseb demokraatiat, ei allu desinformatsioonile, tugevdab vastupanu ning edendab austust ja sallivust,” rõhutas ta. Ühtlasi tuletas ta rahvasaadikutele meelde, et Narvas elab selline vapper naine nagu Narva muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova, kes on mõistetud Venemaal kümneks aastaks vangi, aga kes pole lasknud ennast psühholoogiliselt murda – kultuur ja usk demokraatiasse hoiavad tema selja sirgena.

2024. aastal töötas Euroopa Liidu kultuurivaldkonnas 7,9 miljonit inimest, mis moodustas 3,8% liidu kogutööhõivest. Võrdluseks, põllumajanduse puhul oli 2023. aastal vastav arv 3,9%. Peaaegu iga kolmas kultuuritöötaja tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana. 2023. aastal lõid Euroopa Liidu 2,1 miljonit kultuuriettevõtet umbes 202 miljardit eurot lisandväärtust ja nende käive oli 524 miljardit eurot.

Vaata ühisdeklaratsiooni ingliskeelset teksti siit: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9202-2026-INIT/en/pdf.