Loomeliidud: autoriõiguse seaduse kavandatav muudatus riivab autorite põhiõigust ja seab ohtu loomingulise vabaduse

Eesti loomeliidud saatsid Justiits- ja Digiministeeriumile ühise pöördumise, milles väljendavad kategoorilist vastuseisu autoriõiguse seaduse muutmise eelnõule, mis puudutab autorite isiklikke õigusi. Loomeliitude hinnangul on praegune eelnõu vastuolus nii autoriõiguse seaduse eesmärgi kui ka põhiseadusega, nõrgestab autori õigust oma teose puutumatusele, seab ohtu loomevabaduse ja kultuuri kestlikkuse, millega seab ohtu Eesti kultuuri tuleviku.

Justiits- ja Digiministeeriumi seaduse muudatuse eelnõus näeb ette autoriõiguse seaduse muutmist selliselt, et isiklik autoriõigus teose puutumatusele viiakse varalise õiguse alla, mistõttu võib autor kaotada kontrolli teose loomise üle ning puudub seadusest tulenev kaitse, et autoril on võõrandamatu isiklik õigus teose puutumatusele ja ta saab luua tervikteose.

Autoriõiguse ja intellektuaalse omandi ekspert, vandeadvokaat Eeva Mägi lausus, et iga looming on protsess: filmis, kirjanduses, kujutavas kunstis, teatrilavastuses ja muudes kultuurivaldkondades kaasnevad teose loomisega mitmed etapid. “Kui juba loomise alguses autorilt võtta isiklik õigus teose puutumatusele, siis see, et tekib tervikteos, ei ole enam kaitstud, kuna tellija, filmitootja, kirjastaja saab igal etapil sekkuda, autoreid välja vahetada või hiljem, kui teos on valmis, seda oma voli järgi muuta,” rõhutas Mägi.

Pöördumises rõhutatakse, et autoriõiguse keskne eesmärk on kaitsta autorit ja loomingulist protsessi. Looming ei ole üksik lõpptulemus, vaid sageli pikk ja mitmeetapiline protsess, mille jooksul tekivad vahe- ja tervikteosed. Kui tellijale või rahastajale antakse võimalus sekkuda loomeprotsessi ja teose edasistesse muutustesse ilma autori nõusolekuta, ei saa enam rääkida autori loomingulisest vabadusest ega kunstist, vaid tellija poolt juhitud tootmisest, kus autor muutub asendatavaks tööriistaks.

Loomeliidud toonitavad: kui teose tellija või selle eest maksja saab sekkuda läbi varalise õiguse teose loomise protsessi ning hakata määrama, milline tervikteos luuakse ning millised peavad olema autori loomingulised otsused, siis ei saa enam rääkida autorist ja teosest – kunstist ja kultuurist –, vaid autorilt üle võetud loomeprotsessist ja lihtsast käibeeseme loomisest. See aga ei ole autoriõiguse ega ka kunsti eesmärk ning taoline lähenemine seab otseselt ohtu vaba ja kultuuriliselt tähendusliku teose loomise ja säilimise.

Loomeliitude hinnangul on eelnõu koostamisel lähtutud kitsalt ühe huvirühma – tehnoloogiasektori – vajadustest, kuigi EL-i õigusest tulenev autoriõiguse seaduse ühtlustamise vajadus puudutab üksnes arvutiprogramme. Autorite hinnangul puudub vajadus kogu isiklike õiguste kataloogi ümberkujundamiseks ning piisav oleks sektoripõhise erisuse loomine arvutiprogrammidele, säilitades samal ajal teiste teoste autorite isiklikud õigused muutmata.

Loomeliidud rõhutavad, et isiklike õiguste osaline viimine varaliste õiguste alla sunniks autoreid end lepingutega kaitsma olukorras, kus nad on niigi nõrgemas läbirääkimispositsioonis. See ei saa olla seadusandja eesmärk ning viib olukorrani, kus ei ole enam tagatud tervikteoste loomine ega nende kultuuriline säilimine.

“Kui autoriõigus teose puutumatusele läheb varalise õiguse alla, peavad autorid hakkama koostama iga kord mahukaid ja kulukaid lepinguid, et end kaitsta, sest seadus seda enam ei tee. Isiklik õigus teose puutumatusele on garantii, et kunst sünnib autori vastutusest ja autorlusest, mitte ainult omandiõigusest ja rahast lähtuvalt. Samuti tagab isiklik õigus teose puutumatusele selle, et autori loomeprotsess on kaitstud ja ta saab luua teose lõpuni. Kui see piir kaob, muutub looming tarbe-esemeks, tooteks, mida on küll väga lihtne tellijal-omanikul kasutada, ent teose puutumatus ja kunstiline-kultuuriline väärtus ei ole tagatud,” selgitas Eeva Mägi.

Samuti juhivad loomeliidud tähelepanu sellele, et kuigi ministeerium küsis autorite seisukohti seadusemuudatuse eelnõu kohta juba 2025. aasta sügisel ning kinnitas, et huvirühmade kaasamine on jätkuv protsess, ei ole loomeliitude esitatud argumente ei eelnõus ega seletuskirjas arvesse võetud ega ka põhjendatud, miks neid eirati.

Loomeliitude näol on tegemist just autorite esindajatega, kelle põhiõigusi ja õiguslikku positsiooni kavandatav muudatus kõige otsesemalt mõjutab ning kelle sisuline kaasamine on sellises olukorras põhiseaduslikult ja haldusõiguslikult nõutav.

Pöördumises kutsuvad loomeliidud ministeeriumi üles eelnõu menetlemine praegusel kujul katkestama, korraldama uue sisulise arutelu autorite esindajatega ning järgima „Kaasamise head tava“. Loomeliitude hinnangul on praegune eelnõu vastuolus nii autoriõiguse seaduse eesmärgi kui ka põhiseadusega ning seab ohtu Eesti kultuuri tuleviku.

Pöördumise ministeeriumile esitasid Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Teatriliit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Kinoliit, Eesti Disainerite Liit ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing.

Mõned näited selle kohta, mis juhtub, kui isiklik õigus teose puutumatusele viia varalise õiguse alla ja autor muutub asendatavaks tööriistaks:

• Arhitekt loob eskiisi ja eelprojekti, kui tellija saab arhitekti välja vahetada ning anda töö kolmandale isikule, kellel on õigus teost omal äranägemisel muuta, ei sünni enam autoriteost, vaid katkendlik ehitis. Praegune isiklik õigus kaitseb seda, et arhitekt saaks luua tervikteose.
• Režissöör arendab filmi idee, kirjutab stsenaariumi, juhib võtteid ja montaaži. Kui produtsent saab ta protsessi käigus kõrvale tõsta ja filmi lõpetada kellegi teisega, kaob autoril võimalus luua tervikteos. Hilisemad järjed ja seriaalid võivad kasutada algset ideed, kuid ilma režissööri osaluseta.
• Näitleja loob rolli ja esituse, mis salvestatakse. Tehisintellektiga saab seda esitust kergesti muuta, moonutada või panna rääkima midagi, mida näitleja pole kunagi öelnud. Ilma isikliku õiguseta esituse puutumatusele puudub näitlejal võimalus kaitsta oma loomingulist identiteeti.
• Kirjanik kirjutab raamatu kui terviku. Kui kirjastaja saab teksti anda kolmandale isikule või muuta kordustrükkides ilma autorita, kaob tervikteos.

Lisainfo ja kommentaarid:

Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader – 56 484 931

Autoriõiguse ja intellektuaalse omandi ekspert, vandeadvokaat Eeva Mägi – 5017248

Foto: Ken Mürk