Ajas väärtust kaotanud kultuuripreemiad tuleks indekseerida

See on MTÜ Eesti Kinoliidu vastus Kultuuriministeeriumi palvele kooskõlastada kultuuriministri määruse „Riigi kultuuripreemiate suurus ja komisjoni töökord“ eelnõu.

MTÜ Eesti Kinoliidu nõukogu otsustas, et ei kooskõlasta määruse eelnõu § 1. „Kultuuripreemiate suurus“ osas.

Kinoliidu ettepanek on indekseerida riiklike kultuuripreemiate suurused tagasiulatuvalt alates 1991. aastast 2,7% aastas, lähtudes põhimõttest, mida rakendatakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade iga-aastases indekseerimises.

Põhjendus

Eesti Vabariigi kultuuripreemiad asutati Vabariigi Valitsuse määrusega 20. augustil 1990. a. Esimesed preemiad määrati ja anti välja 1991. a. ning need on püsinud sisuliselt muutumatuna alates nende loomisest.

Elutööpreemia suuruseks määrati 1991. aastal 1 000 000 krooni. Eurole üleminekul kujunes selle ümardatud väärtuseks 64 000 eurot (matemaatiliselt ligikaudu 63 912 eurot). Sellest ajast alates ei ole preemiasummat muudetud.

Samuti on muutumatuna püsinud riikliku kultuuri aastapreemia suurus. 1991. aastal oli selle suurus 150 000 krooni ning eurole üleminekul ümardati see 9600 euroni (matemaatiliselt ligikaudu 9586 eurot).

Seega maksab Eesti riik täna kultuuripreemiate laureaatidele sisuliselt sama nominaalsumma, mis 35 aastat tagasi, kuigi selle raha tegelik väärtus ja ostujõud on selle aja jooksul oluliselt vähenenud.

Kultuurivaldkond on preemiasummade külmutamist korduvalt kritiseerinud. Kultuuriministeerium ja erinevad kultuuriministrid on aastate jooksul väljendanud valmisolekut preemiate summade tõstmist kaaluda, kuid seda ei ole seni riigieelarve piirangutele viidates tehtud.

Kinoliidu hinnangul ei ole põhjendatud olukord, kus 35 aasta jooksul ei ole riigieelarvest leitud võimalust korrigeerida kaheksa silmapaistva kultuuritegija tunnustamisega seotud preemiasummasid, samal ajal kui riigi juhtimise ja avaliku teenistuse tasustamisel on indekseerimine kujunenud tavapäraseks põhimõtteks.

Võrdlus kõrgemate riigiteenijate tasustamisega

Ministri ametipalk on määratud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega ning seda korrigeeritakse iga-aastase indekseerimise kaudu. Viimastel aastatel on ministri kuupalga kasv olnud suurusjärgus 200–400 eurot, ka praeguse ajutise piirangu perioodil on kasv olnud ligikaudu 200 eurot ehk 2,7–2,9% aastas.

Samas on avalikus teenistuses kasutusel ka tulemus- ja muutuvtasud. Rahandusministeeriumi andmetest nähtub, et kantslerite muutuvpalk (tulemustasu, preemia ja muud lisatasud) on praktikas regulaarne ning võib ulatuda mitme tuhande euroni aastas.

Ka Kultuuriministeeriumi näide näitab tulemus- ja muutuvtasu rakendamist:

Ametniku muutuvpalga kogusumma (tulemuspalk, preemia ja lisatasu) võib ulatuda kuni 20%-ni sama aasta põhipalga kogusummast.

Me ei sea kahtluse alla avaliku teenistuse töötasude indekseerimise ega tulemus- ja lisatasude maksmise põhimõtteid. Vastupidi, peame õigeks, et riik korrigeerib oma töötajate tasusid vastavalt majanduskeskkonna muutumisele.

Sama põhimõtet tuleks rakendada ka riigi kõrgeimate kultuuriliste tunnustuste puhul. Kultuuripreemia on Eesti riigi kõrgeim tunnustus inimese elutöö või aasta silmapaistva kultuurilise saavutuse eest. Seetõttu peab ka preemia suurus väljendama selle tunnustuse tänast väärtust, mitte 35 aasta tagust ostujõudu.

Kinoliidu ettepanek

1. Indekseerida riiklike kultuuripreemiate suurused tagasiulatuvalt alates 1991. aastast 2,7% aastas, kasutades eeskujuks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade indekseerimise põhimõtet.

2. Rakendada edaspidi kultuuripreemiate iga-aastast indekseerimist, et vältida olukorra kordumist, kus preemiate tegelik väärtus aastakümnete jooksul järjepidevalt väheneb.

Kinoliidu hinnangul on tegemist põhimõttelise küsimusega: kui riik peab õigeks indekseerida oma juhtide ja ametnike töötasusid, peaks sama põhimõte kehtima ka neile inimestele, kelle loomingulist panust riik oma kõrgeimate kultuuriliste autasudega tunnustab.

Marika Streimann, MTÜ Eesti Kinoliit tegevjuht/juhatuse liige