Mittetulundusühingu Eesti Kinoliit Põhikiri

I Üldsätted

1.1 Mittetulundusühing Eesti Kinoliit (edaspidi liit) on audiovisuaalse kunsti loomealal tegutsev loomeliit, mille eesmärk on Eesti filmikunsti edendamine, rahvusliku filmikultuuri ja professionaalse filmiloome säilitamine, arendamine ja propageerimine.

1.2 Oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks liit esindab ja kaitseb oma liikmete õigusi ja huve, toetab oma liikmete loometegevust ja erialast väljaõpet ning seisab oma liikmete huvide eest audiovisuaalset tegevust käsitlevate õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel.

1.3 Liidu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.4 Liidu ingliskeelne nimetus on "Estonian Filmmakers Association".

II Liidu liikmelisus

2.1 Liidu liikmeks võib saada professionaalses filmiloomes tegutsev isik, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elab alaliselt Eestis. Liikmeks vastuvõtu eelduseks on liikmelisuse taotleja loometegevus ja/või filmialane haridus.

2.2 Liikmeks astumiseks esitab kandidaat nõukogule kirjaliku avalduse koos kahe liidu liikme kirjaliku soovituse ja oma loomingulise biograafiaga.

2.3 Liikmeks vastuvõtmise otsustab nõukogu oma järgmisel koosolekul alates liikmeks astumise kirjaliku avalduse esitamisest. Isik loetakse ühingu liikmeks pärast nõukogu otsuse tegemist ning liikmemaksu tasumist.

2.4 Liidu liikmete õigused ja kohustused tulenevad seadusest, põhikirjast ja üldkoosoleku ning nõukogu otsustest.

2.5 Liidu liikmel on õigus:

2.5.1 osaleda hääleõigusega liidu üldkoosolekul ning esindada üldkoosolekul teist liidu liiget kuni kahe liikme esindajana nende poolt antud lihtkirjaliku volituse alusel;

2.5.2 osaleda liidu tegevustes;

2.5.3 osaleda liidu organites ning olla valitud liidu juhtorganite liikmeks;

2.5.4 saada teavet liidu tegevuse kohta;

2.5.5 esitada juhatusele ja nõukogule ettepanekuid liidu tegevusse puutuvates küsimustes;

2.5.6 saada liidult või tema poolt volitatud isikult kutsealast või (autori-) õiguslikku nõustamist.

2.6. Liidu liige on kohustatud:

2.6.1 täitma liidu põhikirjalisi nõudeid ja liidu juhtorganite seaduspäraseid otsuseid ning aitama kaasa liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele;

2.6.2 õigeaegselt tasuma liikmemaksu liidu juhtorganite poolt kinnitatud suuruses ja tähtajal;

2.6.3 teatama liidu juhatusele kehtivad kontaktandmed;

2.6.4 hoidma liidu vara, kasutama seda säästlikult ja sihtotstarbeliselt;

2.6.5 mitte kahjustama liidu mainet.

2.7 Liikmel on õigus astuda liidust välja, esitades vastava kirjaliku avalduse juhatusele. Otsuse kustutamise kohta liikmete nimekirjast teeb juhatus hiljemalt ühe kuu jooksul avalduse laekumisest. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab liige selleks majandusaastaks kehtestatud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.

2.8 Liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsuse alusel:

2.8.1 põhikirja mitte täitmise korral või liidu olulisel määral kahjustamise korral;

2.8.2 liidule teadlikult valeandmete esitamise puhul;

2.8.3 liikmemaksu korduva mittetasumise korral.

2.9 Liikme väljaarvamise otsuse võib väljaarvatud liige vaidlustada nõukogus ühe kuu jooksul alates väljaarvamisest. Juhatus on kohustatud edastama kaebuse selle esitamisele järgnevale esimesele nõukogu koosolekule.

III Üldkoosolek

3.1 Liidu kõrgeim organ on üldkogu (üldkoosolek seaduse tähenduses).

3.2 Üldkogu pädevuses on:

3.2.1 põhikirja (sh eesmärgi) muutmine;

3.2.3 volinike (nõukogu liikmete) ja nende asendusliikmete valimine ning tagasikutsumine;

3.2.4 liidu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;

3.2.5 liidu kinnisvara võõrandamise või asjaõigusega koormamise üle otsustamine;

3.2.6 erialaühenduste nimekirja kinnitamine, kellel on õigus esitada kandidaate liidu nõukogusse;

3.2.6 muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste liidu organite pädevusse.

3.3 Üldkogu kutsutakse seaduses sätestatud korras kokku vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Erakorraline üldkogu kutsutakse kokku seaduses ettenähtud alustel ja korras. Üldkogu kokkukutsumisest teavitab juhatus liikmeid vähemalt 14 päeva enne selle toimumist. Koos üldkogu toimumise teatega saadab juhatus liikmetele päevakorra, milles on nimetatud arutamisele tulevad küsimused.

3.4 Üldkogu võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadustest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud.

3.5 Üldkogu juhib Nõukogu esimees, kui Nõukogu otsusega ei ole määratud teisiti. Üldkogu juhataja määrab protokollija ning vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni.

3.6 Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liidu liikmetest, kui seadus või käesolev põhikiri ei sätesta teisiti. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkogul osalenud liikmetest.

3.7 Otsused liidule kuuluva kinnisvara (Kinomaja asukohaga Uus tänav 3, Müürivahe 50, Tallinn, kinnistusraamatu registrikoodid 37637, 38166) võõrandamise või asjaõigusega koormamise osas on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkogul osalenud liikmetest.

3.8 Üldkogu võib vastu võtta otsuseid ka üldkogu kokku kutsumata. Otsuste vastuvõtmiseks mittetulundusühingute seaduses §-s 221 sätestatud viisil üldkoosolekut kokku kutsumata saadab juhatus kõigile liikmetele vastava teate koos otsuse eelnõuga, märkides ära tähtaja, mis ei või olla lühem kui neliteist päeva, mille jooksul peab liige esitama otsuse kohta oma seisukoha kirjalikult või elektronposti teel.

IV Nõukogu

4.1 Üldkoosolekute vahelisel ajal täidab üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek (põhikirjas ja igapäevases asjaajamises nimetatud kui nõukogu). Nõukogu pädevuses on kõik üldkoosoleku ülesanded, mille delegeerimist seadus lubab, välja arvatud põhikirja muutmine. Nõukogu volituste tähtaeg on kolm aastat.

4.2. Nõukogu pädevuses on:

4.2.1 liidu tegevussuundade planeerimine ning tegevusjuhiste andmine juhatusele;

4.2.2 liidu juhatuse valimine ja tagasikutsumine ning liidu juhatuse üle järelevalve teostamine;

4.2.3 liikmete vastuvõtmine;

4.2.4 sisseastumis-ja liikmemaksude määrade ning tähtaegade kinnitamine;

4.2.5 majandusaasta aruande kinnitamine;

4.2.6 liidu iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitamine;

4.2.7 otsustamine tehingute ja muude õigustoimingute tegemise üle liidu kinnisvaraga välja arvatud Kinomaja (asukohaga Uus tänav 3, Müürivahe 50, Tallinn, kinnistusraamatu registrikoodid 37637, 38166) võõrandamine ja asjaõigusega koormamine, mis on antud üldkogu pädevusse;

4.2.8 otsustamine tehingute ja investeeringute tegemise üle, seal hulgas juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise üle.

4.2.9 otsustamine laenude ja võlakohustuste võtmise ning andmise üle.

4.3 Nõukogusse kuulub kuni 12 liiget, aga mitte vähem kui 7 liiget.

4.4 Nõukogu koosseisu kuuluvad:

4.4.1 üldkogu poolt valitud liidu füüsilistest isikutest liikmed;

4.4.2 iga gildi (filmivaldkonna professionaalne ja enim liikmeid omav erialaühendus) poolt delegeeritud esindaja, kes on liidu liige ning kelle kuulumise nõukogusse kinnitab liidu üldkogu.

4.5 Juhul, kui nõukogu liige ei ole osalenud nõukogu koosolekutel isiklikult ega volitanud ka teist nõukogu liiget vähemalt 2 korral ühe aasta jooksul, on nõukogul õigus liige välja vahetada üldkogu poolt valitud asendusliikmega, kes sai valimisel järjekorras enim hääli.

4.6 Nõukogu liige võib astuda nõukogust välja enne volituste lõppemist, teavitades nõukogu sellest vähemalt kuu aega ette. Nõukogu liikme võib enne volituste lõppemist tagasi kutsuda üldkogu. Sellisel juhul astub tema asemele asendusliige.

4.7 Nõukogu kinnitab oma töökorralduse ja valib enda liikmete seast esimehe;

4.8 Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt 4 korda aastas. Nõukogu koosoleku kutsub kokku juhatus, nõukogu esimees või vähemalt ¼ nõukogu liikmete initsiatiivil, teatades toimumise ajast, kohast ja päevakorrast 7 päeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.9 Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenutest, välja arvatud juhul, kui ühingu põhikiri ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.

4.10 Nõukogu võib vastu võtta otsuseid ka koosolekut kokku kutsumata, mille jaoks:

4.10.1 juhatus saadab kõigile Nõukogu liikmetele vastava teate koos otsuse eelnõuga, märkides ära tähtaja, mis ei või olla lühem kui 7 tööpäeva, mille jooksul peab nõukogu liige esitama otsuse kohta oma seisukoha;

4.10.2 Hääletamine toimub vastavalt punktile 4.9;

4.10.3 Juhatus koostab hääletustulemuste kohta hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata kõigile nõukogu liikmetele;

4.11 Nõukogu otsuse võib võtta vastu punktides 4.9 ja 4.10 sätestatud korda järgimata, kui otsus on koostatud seaduses sätestatud viisil kirjalikult või elektrooniliselt ning sellele on alla kirjutanud kõik nõukogu liikmed. Sellisel juhul loetakse otsus vastuvõetuks, kui kõik nõukogu liikmed on otsusele alla kirjutanud.

V Liidu juhatus

5.1 Liitu juhib ja esindab juhatus, milles on 1 kuni 3 liiget. Juhatuse volituste tähtaeg on kolm aastat.

5.2 Liitu võib esindada kõigis õigustoimingutes iga juhatuse liige eraldi.

5.3 Juhatus võib valida oma liikmete seast esimehe, kes juhib ja korraldab juhatuse tööd. Juhatus võib valida ka juhatuse aseesimehe, kes täidab esimehe ülesandeid ajal, mil esimees ei saa neid ise täita.

5.4 Juhatus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi koosolekutel, mis toimuvad vähemalt 12 korda aastas. Koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või tema poolt määratud isik. Igal juhatuse liikmel on koosolekul üks hääl. Juhatuse koosolekud protokollitakse.

5.5 Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu koosolekul osalevate juhatuse liikmete poolthäälteenamusega.

5.6 Juhatus võib otsuseid vastu võtta kirjalikus vormis (s.h. elektrooniliselt). Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt pooled juhatuse liikmed.

5.7 Juhatuse pädevusse kuulub:

5.7.1 üldkogu kokkukutsumine ja selle päevakorra ettevalmistamine;

5.7.2 liikmete väljaarvamine;

5.7.3 liidu esindajate nimetamine juhtorganitesse, töögruppidesse ja komisjonidesse väljaspool liitu;

5.7.4 üldkogu ja nõukogu otsuste täitmise korraldamine;

5.7.5 liidu liikmeks olevate loovisikute registri ja vabakutselise loovisiku loometoetuse saajate registri pidamine;

5.7.6 loometoetuste ja stipendiumite määramine;

5.7.7 liidu juhatuse ja nõukogu paberkandjal, elektroonilise dokumentatsiooni säilitamise ja arhiveerimise kohustus.

5.8 Enne juhatuse volituste lõppemist teostatakse revisjonikontroll juhatuse tegevuse osas. Revisjonikontrolli tellimise korraldab juhatus. Revisjonikontrolli läbiviijad ei või olla liidu liikmeteks. Revisjonikontrolli tulemused avalikustatakse üldkogul.

VI Loometoetused

6.1 Liit kasutab loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel saadavat toetust loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud alustel ja korras;

6.2 Loometoetusi ja stipendiume määrab juhatus oma koosolekutel;

6.3 Loometoetuse saamiseks esitab toetuse taotleja liidu juhatusele kirjaliku taotluse, milles kinnitab, et vastab kõigile toetuse saajale seaduses kehtestatud tingimustele. Juhatus võib kinnitada taotluse vormi ja taotluste esitamise tähtajad;

6.4 Juhatus määrab toetusi taotluse alusel arvestades taotluses esitatut ning seaduses sätestatud tingimusi ja piiranguid;

6.5 Kui tekivad asjaolud, mille tõttu loometoetuse saaja ei vasta loovisikute ja loomeliitude seaduses loometoetuse saamiseks sätestatud tingimustele, on loometoetuse saaja kohustatud sellest viivitamatult liidule teatama;

6.6 Loometoetuse maksmine lõpetatakse, kui loometoetuse saaja on esitanud loometoetuse taotlemisel liidule teadlikult valeandmeid või ei vasta enam seaduses loometoetuse saamiseks sätestatud tingimustele;

6.7 Juhatus võib määrata stipendiume liidu loomeala seisukohalt oluliseks loome-, õppe- ja teadustööks, muuhulgas riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt, kui seda toetust ei kasutata aasta jooksul täielikult loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele. Stipendiumi võib maksta vaid juhul, kui loovisik ei saa taolist stipendiumi ühestki teisest loomeliidust;

6.8 Stipendiumi määramiseks tuleb esitada liidule kirjalik põhjendatud ettepanek. Täpsemat informatsiooni loometoetuste- ja stipendiumide kohta avaldatakse Eesti Kinoliidu kodulehelt. Juhatus võib määrata stipendiume omal algatusel või juhatuse ettepanekul ning kehtestada stipendiumi maksmise täpsemad tingimused;

6.9 Loometoetuse saajate registrit ja loometoetuse saajate üle arvestuse pidamist korraldab juhatus.

VII Liidu tegevuse lõpetamine

7.1 Liidu tegevus lõpetatakse:

7.1.1 seaduses ettenähtud alustel ja korras;

7.1.2 üldkogu otsusega, mille poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest

7.2 Üldkogu poolt lõpetamise otsustamisel valitakse viieliikmeline likvideerimiskomisjon.

7.3 Liidu lõpetamisel allesjäänud vara antakse üle mittetulundusühingule, mille eesmärk on võimalikult sarnane liidu eesmärgile. Selle puudumisel läheb lõpetamisel allesjäänud vara üle Eesti Vabariigile, kes peab seda kasutama võimalikult mittetulundusühingu eesmärkidele vastavalt

Käesolev põhikiri on kinnitatud üldkogu otsusega 17. oktoober 2023.a.